Tunnustatud Hongkongi režissööri Ann Hui viimane film valgustab vähetuntud peatükki Hongkongi ajaloost: kohalike vasakpoolsete vastupanu Jaapani okupatsioonile Teise maailma sõja ajal Briti koloonias. Sõjafilmi kohta ebatüüpilisena näitab „Kord tuleb meie aeg“ väga vähe surmarelvi, võitlusekaost või kangelaslikke lahinguid. Hui fookuses on teistlaadi sõjaaegne vaprus, mida oleme näinud liiga harva filmides, mille peaosas figureerivad naised.

Hui tõlgenduses okupeeritud Hongkongist võib vägivald küll aeg-ajalt avalikkusesse ulatuda, kuid enamjaolt kirjeldab režissöör aeglaselt hõõguvat sõda: lahinguid, mida peetakse salaja sabotaaži, pettuste ja valeidentiteetide kaudu; kus patriotism võib kajastuda Songi luule deklameerimises koos jaapanlasest koloneliga, toimetades samal ajal tagakiusatud kirjanikke ja luuletajaid salaja üle piiri Hiinasse, või noores seltskonnatähes, kes kaupleb oma flirtiva sarmi abil vaenlaselt varastatud saladustega, või väärika kooliõpetaja metamorfoosis karastunud guerilla’ks.

„Kord tuleb meie aeg“ moodustab mitteametliku triloogia filmidega „Armastus Langenud Linnas“ (1984) ja „Kuldajastu“ (2014): ka teised kaks Hui filmi räägivad naistest sõjas. Nende tegevus toimub osaliselt Hongkongis ja jätkub režissööri kogu karjääri jooksul saatnud lummanud ajalooliste pöördepunktide ja nihestuste uurimisega naiste seisukohast.