2015. a PÖFFi debüütfilmi võistluses filmiga „Pandimaja“ („Pawno“) osalenud ning parima muusikalise kujunduse eest auhinnatud Damian Hill (stsenarist, rezissöör, peaosatäitja), astub seekord üles peaosalisena Austraalia debütandi Jason Raftopoulose filmis „Lääne pool päikesepaistet“, mis sai kriitikutelt positiivset ja sooja vastukaja tänavusel Veneetsia filmifestivali Orizzonti võistlusprogrammis.

Jim (Damian Hill) on pärast valulikku lahutust mässinud end mänguvõlgadesse (ilmselt on see ka lahutuse põhjus): ta on sunnitud maksma vägivaldsele laenuhaile oma võla ning päästma samal ajal oma suhet temast võõranduma kippuva poja Alexiga ja seda kõike ühe lühikese päeva jooksul. Alexit kehastab Hilli päriselu kasupoeg, noor Ty Perham, ning nende koosmäng on tajutavalt liigutav ja lähedane.

Neid kahte vastandlikku üelsannet paralleelselt täita, maksta tagasi enda lollusest tekkinud võlg ning veeta kena täisväärtuslik isa-poja päev, käiks üle jõu ka Jimist paremini navigeerivale ja vastutustundlikumale mehele. Ja siit saavadki alguse kõik segadused. Oma poja (elu)ohtlikku olukorda seadmine äratab aga haavunud Jimi räsitud hingejõu ja ta asub otsustavalt tegutsema.

Režissöör ise nimetab filmi õrnaks armastuslooks, lahendades kriitilised situatsioonid delikaatselt ja sügava empaatiaga. Filmikeelena itaalia neorealismist inspiratsiooni saanuna viib ta vaataja Melbourne’i äärelinnas seigeldes filmi peategelastele intiimselt lähedale ja laseb meil nende heitlustele südamest kaasa elada.

Dagmar Raudam