Sadamalinna rongijaama rööpaseadja näeb pealt mõrva, aga ei teata sellest politseisse, kuna leiab kuriteopaigalt ka kohvri rahaga. 

„Mees Londonist“ on slow cinema suurmeistri Béla Tarri üks kõige kummalisemaid filme, sest kuigi ekraniseeringud pole talle kaugeltki võõrad, on ta siin oma tavalise partneri László Krasznahorkai romaani asemel võtnud ette hoopis krimikirjaniku Georges Simenoni romaani ja tulemuseks on maailma kõige rahulikumas tempos film noir. Béla Tarri pikad kaadrid on tõeline gurmaanikraam nagu ka mustvalge pildi lõputud hallid varjundid ja võttepaikade suitsune õhustik. „Ma loodan, et see film näitab lõpuks kõigile, et minu käest pole mõtet küsida, kuidas ma rolle valin, sest ma ei valigi neid. Ma valin filmitegijaid ja mitte osi“, kirjeldab Tilda Swinton koostööd Tarriga. „Ma kutsun seda keskaegseks filmikunstiks“.