Austraallase Baz Luhrmanni “Romeo + Juliet” on tõeline 90ndate maamärk. Osalt reality-TV reportaaži ja teisalt MTV muusikavideot meenutav visuaalne esteetika annab Shakespeare’i surematut armastuslugu edasi tõelises “24 tunni peoloomade” vaimus, kus gaas on kogu aeg põhjas, pupillid laienenud ja revolver kabuuris sihtmärki ootamas. Montecchi ja Capuletti perekonnad vaenavad teineteist 16. sajandi Itaalia Verona linna asemel 20. sajandi lõpu USA Verona Beachil, mille räämas tänavad ja närviline õhkkond meenutavad pigem lembuse vaeguses virelevat düstoopiat. Seda küll ainult hetkeni kui kohtuvad Romeo (22-aastane Leonardo DiCaprio) ja Julia (17-aastane Claire Danes) ja ekraanil saab teoks lugu põletavast armastusest, mis sündinud esimesest silmapilgust.

Noorte näitlejate vahel on nii kütkestav ekraanikeemia, et pärast seda pakutakse mõlemale ka peaosi James Cameroni suurfilmis “Titanic”, millest Danes loobub ja DiCaprio vastu võtab ning superstaariks saab. Luhrmann on öelnud, et proovis kirjandusklassikast filmi teha ettekujutusega, kuidas Shakespeare lugu oleks jutustanud, kui ta oleks teatrietenduse asemel saanud selle hoopis filmikeelde panna. “Romeo + Juliet” on teine teos Baz Luhrmanni “Punase kardina” triloogiast “Strictly Ballroomi” (1992) ja “Moulin Rouge’i” (2001) vahel, mis valiti Briti Filmi Instituudi poolt 2005. aastal nende 50 filmi sekka, mille noored peaksid enne 14. eluaastat kindla peale ära vaatama. 

Johannes Lõhmus