1950ndate lõpu Ameerika Ühendriikide põhjaosariikide Lõuna-Dakota ja Montana kusagil-eikusagil aset leidev “Tühermaa” on ühtaegu romantiline ja vägivaldne põgenemise film. Ameerika kinokunsti jumalike katsetuste koolkonna esindaja Terrence Malicki debüütfilm on totaalne õnnestumine nii sisult kui vormilt, mille noored peategelased Holly (Sissy Spacek) ja Kit (Martin Sheen) on koos imeilus paar, kes on teineteise täielikud vastandid. Holly on 15-aastane tedretähniline punapea, kes elab oma lesest isa kaitsva tiiva all ning on armastuses amatöör, kelle unenäoline pilk ja sündmusi kirjeldav jutustus loob filmile igavikulise mõõtme. Kit on 25-aastane jamesdeanilik eneseimetleja, kellel on paranoilised kalduvused, kütkestav kehakeel ja hirmuäratav oskus saada, mida ta tahab, ilma vahendeid valimata. Nende kahe ühine filmiteekond on inspireeritud Charles Starkweatheri ja Caril Ann Fugate’i poolt 1958. aastal korraldatud üheksa päeva kestnud tapatalgutest, mille jooksul tapeti kümme inimest.

“Tühermaa” esindab Ameerika kultuuri kehamällu kinnistunud kooslust kuulsuseihast, seksikusest, süütusest ja vägivallast. Kokteilist, mis üha sagedamini üle ääre ajab, kui on jälle kuulda mõnest koolitulistamisest, mässust või isegi riigipöördekatsest. Osalt prohvetlik film ühiskonnast, mis on nii tugevalt irreaalse eskapismi ja relvakultuuri mõju all, et ei märkagi, kuidas ta ilusast süütust kobamisi armastama õppimise oskusest massimeedia taktikepi all ja tähelepanu nimel tühjaks imetakse. Teisalt imeilus film loomulikkusest ja tunnetest, mis võivad olla suuremad kui elu.

Johannes Lõhmus