Sarnaselt "Valede labürindile" heidab ka see film valgust Saksa ajaloo ühele rahvusvaheliselt veel suhteliselt vähe tuntud peatükile.

Režissöör Lars Kraume tugineb filmis moraalset suurkuju käsitledes ajaloolistele tõenditele: 1957. a mängitakse Hesseni peaprokurör Fritz Bauerile kätte tõendid SS-Obersturmbannführer Adolf Eichmanni asukoha kohta. Euroopa juutide massiküüditamisi korraldanud mees varjavat end väidetavalt Buenos Aireses. Bauer, kes on ise juut, tahab pagulusest naasmisest saati tuua Eichmanni ja koos temaga natside kuriteod kohtu ette, kuid riigiaparaat keeldub igasugusest abist. Seetõttu võtab Fritz Bauer ühendust Iisraeli luureagentuuriga Mossad, pannes sellega seaduse silmis toime riigireetmise. Kuid teda ei kannusta mitte kättemaks holokausti eest: pigem tahab ta sillutada Saksamaale teed tulevikku, selleks aga tuleb seista silmitsi oma minevikuga. Kõikumatu moraaliga Bauerit kehastab siin keha, hinge ja švaabi dialektiga Burghart Klaußner, kes peab end kehtestama nii välismaailma vaenulikkuse kui ka enda tundeilma ees. Tulemuseks on näitlejakunsti särav saavutus. Lars Kraume kainel ja täpsel juhtimisel sünnib täiesti veenev pilt 1950. aastatest ja samas nüüdisaegne film: selgelt ja tõsiselt keeldub ta paatose kergetest hetkedest.

"Riik Fritz Baueri vastu" pälvis Locarno festivalil publikupreemia.