Aastaid tagasi Rumeeniasse kolinud Ewald mõistab, et ta elus on midagi tõsiselt puudu. Ta jätab oma pruudi ning ostab oma elus uut lehte keerates ära ühe mahajäetud kolkakooli, et seal hakata kohalikele ula peal poisikestele džuudot õpetama. Film annab aga aimata ka askeetliku „Sparta“ nimelise spordi- ja vabaajakeskuse loomise taga Ewaldi tegelikku tagamõtet.

„Sparta“ on Ulrich Seidli eelmise linateose „Rimini“ sõsarfilm, või õigem oleks vist öelda, et velifilm, sest „Rimini“ „laulev Lothario“ Richie Bravo ja Ewald on vennad. Ning kui „Rimini“ viis meid lodevasse lääne heaoluühiskonda, siis „Sparta“ mänguväljak on vaene Rumeenia oma sotsiaalprobleemidega.

„Sparta“ julgeb olla mõistev oma tülgastust tekitava peategelase suhtes, keda kehastab austria tuntud näitleja, mitmest filmist ka eesti vaatajale tuttav Georg Friedrich. Selline empaatia mõjub šokeerivalt, eriti tänases filmimaailmas. Kõmu ekraanil tõi kaasa kõmu päriselus: ajakiri Der Spiegel valdas septembri alguses uuriva loo sellest, kuidas Seidl oli amatöörnäitlejatest lapsi stseene üles filmides pannud ebamugavasse olukorda ning astunud üle eetilise piiri. Film vaikiti seejärel suures osas maha ning Seidl on kõiki süüdistusi eitanud, aga tema filmide tundjale on ka teada, et ebamugavus (nii näitlejate kui vaatajate) on tema puhul pigem norm kui erand. Film esilinastus skandaalist hoolimata San Sebastiáni filmifestivalil.