Kui jaapani filmitegija Taku Aoyagi pandeemia ajal tööst ilma jäi, otsustas ta õnne proovida, kolides Tokyosse ja hakates seal Uber Eats jalgrattakulleriks. Kullereid on üle maailma tuhandeid, ent tundub, et Aoyagi on esimene, kes sellest üksildasest elukutsest, mille eesmärk on kiirelt ilmuda ja kiirelt kaduda, ka dokfilmi tegi. Filmil on muljetavaldavalt radikaalne vorm, sest kasutab ta ju ainult GoPro kaamerat, mis teeb loo visuaalselt vahetuks ja dünaamiliseks ning ilma valehäbita dokumenteerib ta ka kõik (psühholoogilised) läbielamised, mida ta sel teel kogeb. Nii et see on omamoodi mäng, mille keskkonnaks on megalinn Tokyo, mängureeglid on kehtestanud Big Tech ning eesmärk on süsteem üle kavaldada, et sealt endale võimalikult suur noos kätte saada. Alguses tundub iseseisvalt jalgratta ja nutitelefoniga rahateenimine geniaalse lahendusena, eriti kui sul on töökust ja kavalust, et omandada mitmeid nippe, millega rohkem tellimusi saada või efektiivsemalt tegutseda.

Taku Aoyagi võtab meid kaasa rännakule, mis siksakitab nagu ameerika mäed ning on korraga koomiline, intiimne ja üksildane ning inimvõimete piire kompav. See on 21. sajandi kahekümnendate audiovisuaalne töölislaul.

Filipp Kruusvall