Dokumentalist Alexander Nanau “Toto and his Sisters” on võimas film Bukaresti mustlasslummi lastest, kellel on vähe lootust pääaseda koletislikust emast, narkootikumidest, vaesusest ja kuritegevusest.

Viieteistkümne kuu vältel filmitud teos pakub kütkestavat ja samas väga häirivat sissevaadet slummi laste igapäevaellu. 10-aastane pesamuna Toto ja tema kaks õde ootavad pikisilmi vanglast koju oma ema. Päevad mööduvad pidevalt narkootikume süstivate sugulaste seltsis, kellel pole laste heaolust sooja ega külma ning lapsed tegelevad ise endale toidu ja muu eluks hädavajaliku hankimisega. Olmeraskused, kiimased mehed ja ahvatlevad narkootikumid murravad vanema õe Ana ning temast saab 17-aastasena narkomaan. Väljavaade paremale tulevikule puudub.

14-aastase Andrea ja Toto ainuke võimalus ellu jääda oleks lastekodusse minek. Kas pisikesed inimesed suudavad seda mõista, end sugulastest ahti rebida ja selle suure otsuse langetada?

Äärmiselt intiimne dokumentaalfilm tõstatab lisaks laste saatusele kaasaelamisele ka suure eetilise küsimuse. Mis hetkel ja kas peaks dokumentalist sellises olukorras sekkuma? Režisöör Nanau hämmastavalt neutraalne ja alati laste vaatenurgas püsiv kaamerasilm paneb mõtlema kunstniku ja inimese vastutusele. Kust lähevad vastutuse piirid ja kes üldse vastutab?