“Vali elu.”

“Trainspotting” on väga hea film, mis on saavutanud kultusliku staatuse tänu narkosõltuvuse meinstriimi toomisele koos oma unustamatu heliribaga. Film põhineb Irvine Welshi samanimelisel 1993. aasta romaanil, mis räägib värvikast narkarite bandest 1980. aastate Edinburghis. Peategelaseks on Mark Renton (Ewan McGregor), kellel on suuri raskusi sõltuvusest vabanemisega ja peab selleks Šotimaalt ning vanade sõprade ringist eemalduma. Tema plaane takistab peamiselt heroiin ning truud sõbrad ja diilerid (Ewen Bremner, Jonny Lee Miller, Robert Carlyle). Danny Boyle’i lavastatud film on täis viiteid filmiklassikale nagu Kubricku “Kellavärgiga apelsin” või Richard Lesteri 1960ndatel tehtud filmid ja seda on isegi nimetatud Euroopa heroversiooniks Martin Scorsese filmist “Omad poisid” (Goodfellas, 1990). Filmi arengufaasis võeti teadlikult teistsugune suund tavapärastest tumedatest narkootikumide kuritarvitamise filmidest nagu “Christiane F.” (1981) või aasta varem välja tulnud “Basketball Diaries”. Boyle nägi potentsiaali, et teha “kõige energilisem film, mida kunagi nähtud”. Loo autor Welsh oli rahul, et filmitegijad soovisid kõnetada ka laiemat publikut kui tavapärane arthouse kino külastaja. Tulemuseks oli teos, mis ületas kõik ootused, tegi peategelasest Hollywoodi staari, avas režissöörile järgmisi uksi arendamaks edasi energiast pulbitsevaid loo jutustamise viise ja lõpuks ligi 20 aastat hiljem tehti samade tegelastega “Trainspottingule” ka järg “T2”. Tegemist on väga olulise teetähisega 1990ndate Suurbritannia kultuurielus, mida on nimetatud ka kui Cool Britannia.