Ühel pimedal õhtul leiab väikelinna politsenik teelt kahtlase ja haavatud tüübi. Meest haiglasse viies selgub, et Daniel ei saa sealt enam minema: hoone on ümbritsetud valgetesse rüüdesse mässitud okultistidest, kes ei luba, noad peos, kellelgi lahkuda. Nii jääb väike grupp inimesi lõksu, lootes, et haiglas on kindlam olla. Üsna pea selgub aga, et välja noa otsa joosta oleks olnud parem mõte.

Jeremy Gillespie ja Steven Kostanski on kaks filmitegijat, kes kuuluvad aastaid tegutsenud filmitegijate gruppi Astron-6. Grupeeringu motiiv on olnud alati ühene: filmid olgu ülistus 80ndatele, vähem aega tuleks kulutada raha kokkuajamisele ning rohkem filmitegemisele. “Tühjusesse” toob nende loomingu aga uuele tasemele. Üheks selle põhjuseks on Jeremy armastus pingelise tegevustiku vastu ning Steveni maailmatasemel oskus praktiliste efektide vallas (viimane film, mille tegemisel ta kaasa lõi, on hiljuti kinodes jooksnud “Suitsiidisalk”). Teiseks põhjuseks on väga edukas kaasrahastusplatvormi indiegogo kampaania, mis võimaldas eelarveliselt luua just sellise maailma, nagu autorid soovisid. Tulemuseks on omamoodi haruldane film; selline, mis ei leia oma kohta niisama lihtsalt, kuid mida meenutatakse veel aastaid hiljem.

Žanrifilmide seas pole väga palju okultismiga seotud filme, sageli on traagelniidid ja ood hinnatud lavastajatele nagu John Carpenter või Lucio Fulci liiga läbinähtavad ning film justkui ei loo midagi päris uut. “Tühjusesse” täidab selles osas kõik ootused ja rohkemgi; see film on nagu vastik unenägu, millest üles ärgates jooksevad hirmujudinad ikka veel mööda selgroogu.

Maria Reinup