
Ukuaru
Kestus 1h 25m
Riik Nõukogude Liit
Režissöör Leida Laius
Osatäitjad Elle Kull, Lembit Ulfsak, Velda Otsus, Jüri Järvet, Antanas Barčas
Keel eesti
Subtiitrid inglise



Leida Laius jätkab oma kolmandas täispikas mängufilmis teda inspireerivate kirjandusteoste ekraniseerimist ning võtab aluseks Veera Saare romaani “Ukuaru”. Filmi peategelane on maatüdruk Minna, kelle ees on valikud tõelise armastuse, oma kodu ja elu edasikestmise nimel. Minna otsustab südamehäält kuulata ja abielluda rikka kosilase asemel pillimees Aksliga, kelle ainus vara on lõõts, armastus Minna vastu ja pulmadeks võetud laen. Kehvad olud ja raske töö teevad naisele varakult selgeks, et tal tuleb oma elus ise ohjad haarata ning loota vaid iseendale. Tohutu meelekindlusega Minna hoiab sil...Näita rohkem
Leida Laius jätkab oma kolmandas täispikas mängufilmis teda inspireerivate kirjandusteoste ekraniseerimist ning võtab aluseks Veera Saare romaani “Ukuaru”. Filmi peategelane on maatüdruk Minna, kelle ees on valikud tõelise armastuse, oma kodu ja elu edasikestmise nimel. Minna otsustab südamehäält kuulata ja abielluda rikka kosilase asemel pillimees Aksliga, kelle ainus vara on lõõts, armastus Minna vastu ja pulmadeks võetud laen. Kehvad olud ja raske töö teevad naisele varakult selgeks, et tal tuleb oma elus ise ohjad haarata ning loota vaid iseendale. Tohutu meelekindlusega Minna hoiab silme ees sihti oma kodust ja keeldub langemast ohvrirolli, kuhu elu keerdkäigud ja teda ümbritsevad inimesed justkui tahaksid teda suruda. Maailm ümberringi aga liigub omasoodu ega jäta Minna ja Aksli elu puutumata. Armastus saadab kauges metsatalus korda imesid, kuid ühte ta ei suuda – hoida suure maailma hullust ohutus kauguses.
Minnana teeb tugeva rolli toona alles oma teed alustav näitleja Elle Kull. Tema partneriks on karismaatiline Lembit Ulfsak pillimees Akslina. Arvo Pärdi muusika loob filmile mõjusa atmosfääri, eriti jääb muidugi kummitama tänaseks lausa rahvaviisi staatuse saavutanud “Ukuaru valss”. Leida Laius ise on öelnud: „Oma Ukuaru — see tähendab oma kohta elus, oma mõtte ja kätetöö vaevaga loodud kohta. See tähendab tööd ja vaeva, pettumusi ja leidmisi, oma osa tunnetamist ja endast kaasinimestele andmist sessinatses maailmas”.
Näita vähemMis on eriprogramm “Leida Laius 100”?
Leida Laius (1923 – 1996) on läbi aegade olulisemaid Eesti režissööre. Kodumaine filmimaastik ei oleks see, mis ta on, kui sealt puuduks Laiuse looming. Laiuse filmipärand ei ole suur mitte mahult, vaid kaalult.
Tänases vaates moodustab Laiuse mängufilmipärand ühtse terviku, kus eri filmides tulevad ikka ja jälle esile sarnased teemad: tugevad naise lugu, mehe ja naise mõistatuslikud suhted, naiseks ja emaks olemise väljakutsed. Kuna just naiseks olemise temaatika on tema filmides kesksel kohal, on Laiuse filmide mõte praegu ehk ühiskondlikult paremini mõistetav kui varem.
Laiuse filmograafia peegeldab hästi autori ja seeläbi ka eesti filmi muutumist ajas. Kõrvutades L. Laiuse esimest ja viimast täispikka mängufilmi („Mäeküla piimamees“ ja „Varastatud kohtumine”), võib näha, kui pika tee autor on käinud, jäädes samal ajal truuks enda jaoks olulistele teemadele. Režissööri ja operaatori Jüri Sillarti arvates ei teinud Laius ühtegi ebaausat ega konformistlikku filmi.
Retrospektiiv pakub võimaluse kogeda Leida Laiuse loomingut võimalikult terviklikul moel ning näha suurel ekraanil ära kõik tema täispikad mängufilmid. Lisaks neile on programmiks ka kaks dokumentaalfilmi, „Sündis inimene“ ja „Lapsepõlv“, mis kuuluvad eesti dokumentalistika kuldvaramusse ja millel on oluline sisuline seos Laiuse viimaste mängufilmidega „Naerata ometi“ ja „Varastatud kohtumine”.
Linastused
No screenings at the moment
