Väike kalalaev on koduks karusele vanamehele ja noorele tüdrukule. Vanamees on tütarlapse üles kasvatanud ja temasse sügavalt kiindunud. Nüüd ootab ta pikisilmi neiu seitsmeteistkümnendat sünnipäeva, et siis temaga vanade kommete kohaselt naituda. Aeg-ajalt käib laeval kalapüügituriste, kes kaunile tüdrukule silma heidavad. Sellistel kordadel kaitseb taat oma hoolealust nagu omandit: ta haarab vibu ja läkitab teele ähvardava täpsusega sihitud nooled. 
Vibu on justkui ühenduslüli ammuste aegadega. Lisaks relvana kasutamisele võib selle keeltel mängida iidseid meloodiaid ning noolelennu järgi tulevikku ennustada...