Zdzislaw Beksiński elab tüüpilises Varssavi paneelmajas koos oma abikaasa Zofiaga. Äsja on omaette elama kolinud nende täiskasvanud poeg Tomek. Pidevas ärritusseisundis viibiv Tomek mõjub oma neurooside ja närviliste liigutustega tõelise ekstsentrikuna, kuid ta on ka suur 80ndate briti popmuusika fänn, tegutseb klubi- ja raadiodiskorina ning dubleerib välismaiseid filme poola keelde. Zofia roll on perekonda koos hoida ja pingeid maandada. Lisaks meestele panevad Zofiat proovile voodihaiged ema ja ämm, kes mõlemad veedavad ühel hetkel perekonna korteris oma viimaseid elupäevi. Kõige tema ümber toimuva keskel jääb Beksiński aga alati rahulikuks ja heasoovlikuks ning käitub enda ja oma pereliikmete suhtes vaatlejana, salvestades elusündmusi videokaameraga, oma alalise kaaslasega.

Film annab detailitäpses ja vuajeristlikus stiilis edasi Beksińskite omavahelisi keerukaid suhteid. Korterid, milles hargneb enamik sündmustikust, annavad filmile intiimse ja kohati klaustrofoobse õhustiku. Kuigi suur osa tegevusest toimub Poola kommunistlikul ajajärgul, siis peale ajastutruu olme ja keskkonna muid viiteid sellele peaaegu ei esine. Filmi väljapeetud õhustikku täiendab ka hea tunnetusega valitud muusika, mis mängis tegelaste elus olulist rolli, olgu see siis Schnittke või Yazoo.

„Viimane perekond“ võitis Kuldlõvi ja publikupreemia Gdynias toimunud 41. Poola filmide festivalil. Peaosatäitjad Andrzej Seweryn ja Aleksandra Konieczna said samal festivalil ka parima näitleja auhinna. Veterannäitleja Andrzej Seweryn, kes on oma pika karjääri vältel osalenud muuhulgas ka „Schindleri nimekirjas“, sai parima näitleja auhinna Šveitsis toimunud Locarno filmifestivalil.

Tauno Maarpuu