Esmapilgul võib arvata, et tegu on mockumentary võtmes lahendatud filmiga, mis pakub vaatajale ühe väljamõeldud tegevuse abil naljakat meelelahutust. Filmi edenedes saab selgeks, et kepphobustel kappamine on surmtõsine ala, millega tegeleb kümneid tuhandeid inimesi ning kus peetakse aina tihedama konkurentsiga võistlusi. Peamiselt on ala populaarne Soomes ja Skandinaavias ning eelkõige tüdrukute seas. Ka selle filmi peategelased Aisku, Elsa ja Alisa on erineva taustaga noored, kelle kirglikku hobi ja suureks kasvamist näeme mitme aasta jooksul. Ühest küljest on see Põhjamaine coming-of-age film oma heaoluühiskonna muredega, aga teisalt ka korralik spordidokk täis rutiinseid treeninguid, laagreid, videoanalüüse ning muidugi võistlusi, mis toovad nii võidurõõmu kui ka kaotusepisaraid. Kõige selle juures ei saa unustada, et selle alaga tegelevad tüdrukud seisavad endiselt silmitsi ka sotsiaalse stigmatiseerituse ja pideva ohuga saada naerualuseks, kuna juhuslikult mööduvad klassivennad ei pruugi mõista, miks tüdrukud hobusepäise pulgaga liikudes graatsilisi liikumisi lihvivad.

Režissöör Selma Vilhunen räägib nooruslikust rõõmsast punk-feminismist pakatavat mitmekihilist lugu ühest modernsest subkultuurist, mis ilmselt alles kogub populaarsust ja laiemat kandepinda.

Kaarel Kuurmaa