1958. aasta “Dracula” on üks paljudest Bram Stokeri raamatu ekraniseeringutest. See on ka üks mitmest filmist, kus Dracula on Sir Christopher Lee, legendaarne gooti kurjus näitleja kehas. Aga võib öelda, et just Terence Fisheri poolt tehtud versioon on andnud aristokraatlikule vereimejale sensuaalse ja võika hoiaku, mille järgi seda tegelast tänini peamiselt tuntakse. Film on tehtud kuulsas briti filmistuudios Hammer Film Productions, mis tõi 50ndatel rahvusvahelisse kinolevisse lisaks Draculale ka tuntud versioonid Frankensteinist või Muumiast. Kõigis neis filmides mängis kurja peategelast Sir Christopher Lee, mees, kes hiljem sai ka näiteks Bondi kuldse relvaga vaenlaseks (“007 ja mees kuldse relvaga”) või Sarumaniks (“Sõrmuste isanda” triloogia). Just krahv Dracula oli Lee läbimurderoll, kuna ta suutis selle surematu tegelaskuju erootikat ja traagikat kombineerides nii inimlikuks mängida, et publikul oli võimalik temaga samastuda, mis omakorda ehmatas nõnda nagu õudusfilmid toona seda tavaliselt teha ei suutnud. Teatraalsest ja kahvatust keebiga kirstus magajast sai lihast ja luust koletis.

Sellest filmist alates muutus näitleja Lee karakteriks, kes on mänginud sadades filmides kurjade kavatsustega suursuguseid kujusid. Hammer Film Productions tegi filmile kaheksa järge, millest kuues mängib ka Lee. Terence Fisheri “Draculaga” suudeti esmakordselt anda vampiiride vereimemisele seksuaalvahekorrale sarnane intiimsus ja demonstreerida igavese eluga kaasnevat kustumatut iha läheduse järele.