“Bill Murray teeb oma karjääri parima ja soojema rolli selles 1990. aastate kõige geniaalsemas komöödias.” (1001 filmi, mida elu jooksul peab nägema)

Bill Murray kehastab Phil Connorsit, ülbet ja küünilist Pittsburghist pärit ilmaennustajat, kes käib igal aastal Punxsutawney väikelinnas 2. veebruari küünlapäeval metsümiseja päeva festivalist ülekannet tegemas. Phil vihkab seda ülesannet ja tahab linnakesest kiiremas korras jalga lasta, aga saatusel on temaga teised plaanid… Ta satub ajasilmusesse, mille tulemusena ta peab lõputult seda sama päeva, koos reportaaži ja väikelinna inimestega läbi elama. 

“Lõputu küünlapäev” on film, millega lõppes Bill Murray koostöö Harold Ramisega ja pärast mida ta võttis aja maha, et pühenduda koostööle Ameerika indie-kino autoritega nagu Wes Anderson, Sofia Coppola, Jim Jarmusch ning draamat ja huumorit omavahel maitsekalt segavatele rollidele. See on erakordselt hästi õnnestunud teos, mida peetakse üheks 1990. aastate Ameerika kino maamärgiks ja igas mõttes universaalseks filmiks, mis sobib vaatamiseks alates 7. kuni 107. eluaastani. Filmi läbiv lunastuse otsimise teema läbi sisemise muutuse on “Lõputust küünlapäevast” teinud pea teadusliku uurimisobjekti väga paljude erinevate kogukondade jaoks kristlastest kuni psühhiaatriteni, kes soovitavad filmi oma patsientidele, et aidata mõtestada sõltuvustsüklist väljatulekut. Bill Murray on filmi nimetanud üheks oma parimatest töödest ja selle sisu on niivõrd sügavalt Ameerika kultuuri juurdunud, et “Groundhog Day’st” on saanud käibefraas korduvate ebameeldivate monotoonsete tegevuste kirjeldamiseks, mis on eriliselt päevakorral seoses Covid-pandeemiaga valitseva rutiinse eraldatusetundega, kus kõik on väliselt muutumatu ja murrang saab sündida üksnes oma sisemusest jõudu ammutades.