“Malkovich, Malkovich, Malkovich, Malkovich, Malkovich, Malkovich, Malkovich, Malkovich.”

“Püha Sõpruse” märtsikuu on pühendatud Charlie Kaufmani erakordsele kujutlusvõimele
ehk tema esimestele läbilöögifilmidele Hollywoodis stsenaristina. Kaufmanil õnnestus jalg
ukse vahele saada ilmselt ühe kõige veidrama filmiga, mis Ameerika Ühendriikides kunagi
tehtud. Idee sai alguse mõttest kirjutada film mehest, kes armub kellessegi, kes ei ole
tema naine, aga see olemuselt lihtne lugu arendati edasi John Malkovichi alateadvusesse
viivale tunnelile üles ehitatud äriplaaniks koos unistustega igavesest elust, šimpansite
alaväärsuskompleksidest, erootilisest nukuteatrist kuni transhumanismi (või pigem
transseksuaalsuse) fantaasiateni välja. Kui kõik see tundub lugedes segane, siis...

Ometigi Spike Jonze’i debüütmängufilmis ei jää midagi arusaamatuks. Kaufmani-Jonze’i
loodud maailmas on mängureeglid viidud niivõrd selgelt absurdini, et kui John Malkovich
küsib Charlie Sheenilt nõu tema elus aset leidvate imelike sündmuste selgitamiseks, siis
tundubki Sheen maailma kõige mõistlikum ja loomulikum nõuandja. See on lihtne lugu
õnnetust nukumeistrist (John Cusack) ja tema veterinaarist abikaasast (Cameron Diaz),
kelle elu muutub märksa huvitavamaks pärast seda kui mees võtab vastu tööpakkumise
New Yorgi Mertin Flemmeri hoone korrusel 7 1⁄2. Üks parimaid filme, mis on kunagi
ümberkehastumisest tehtud ja ideaalne näide sellest, kuidas autorite kehtestatud
loomingulise reeglistiku raamides on kogu alateadvuses peituda võiv sõgedus lubatud.
Ning kuskil on olemas ka inimesed, kes selliste ideede teostamist rahastavad.