“Ela oma unistust.” 

“The Rocky Horror Picture Show” (RHPS) on tõenäoliselt kõige kultuslikum kultusfilmide klassika, mille kinos kogemine on peaaegu religioossed mõõtmed võtnud rituaalist osa võtmine. 1976. aastast alates südaöise linastusena vahet pidamata Põhja-Ameerika kinodes jooksnud film saab eputada kõigi aegade pikima kinoleviga ning tavapäraselt on linastuse osaks kostümeeritud publik, dialoogidele ja lauludele saalist vahele hõikamine ja sütitav meeleolu. 

Punk rock subkultuurile aluse pannud filmi peategelased on noored armastajad Brad (Barry Bostwick) ja Janet (Susan Sarandon), kes tormi eest varju otsides satuvad juhuslikult transvestiidist teadlase Dr. Frank-N-Furteri (Tim Curry täiesti unustamatus rollis) jubedasse häärberisse. See paik on täis hullumeelseid tegelasi ja segaseid etteasteid, mis viivad vaataja transseksuaalsesse Transilvaaniasse. 

RHPS on filmis Riff Raffi kehastava näitleja Richard O’Brieni vaimusünnitis, kes pani selle ühel pikal ja tööta veedetud talvel kirja. Glam rock-trans-õudusmuusikal on paroodiline kollaaž 1930. kuni 1960. aastate b-kategooria õudus- ja ulmefilmidest, millel on õnnestunud tabada ühiskonnas end pigem vähemuseks pidava seltskonna jaoks erakordselt olulist vabaduseiha ning laulmisest-tantsimisest-enda üles löömisest saadavat heaolutunnet. Jim Sharmani lavastatud ja hiljem “Tähtede sõda: osa V” (1980) operaatoriks olnud Peter Suschitzky üles võetud meistriteos on lõbusa ja kompleksivaba filmitegemise etalon, mis väärib vähemalt kord aastas üle vaatamist.