menuimage Must Käsi
#David Lynchi retrospektiiv
David Lynchi retrospektiiv: Kustukummipea

фантазия ужастикь

Продолжительность 1h 29m

Страна USA

Режиссёр David Lynch

Язык Inglise

Kõledil industriaalmaastikel elunev, püstise, otsekui elektrit saanud soenguga Henry Spencer (Jack Nance) saab oma pruudile külla minnes teada, et too on vahepeal lapse sünnitanud, beebi aga ei meenuta inimlast, vaid pigem midagi spermatosoidi ja tulnukaembrüo vahepealset. Lisaks sellele ei võta titt süüa suu sissegi ja paneb oma katkematu kisaga vanemate kannatuse viimse vindini proovile.

„Kustukummipea“ on mitmes mõttes kõige olulisem David Lynchi film. Esiteks on selle saamislugu üks paras ime, sest võtted kestsid viis aastat ja seda rahastasid jupikaupa mitmed eraisikud, Lynch...Показать больше

Kõledil industriaalmaastikel elunev, püstise, otsekui elektrit saanud soenguga Henry Spencer (Jack Nance) saab oma pruudile külla minnes teada, et too on vahepeal lapse sünnitanud, beebi aga ei meenuta inimlast, vaid pigem midagi spermatosoidi ja tulnukaembrüo vahepealset. Lisaks sellele ei võta titt süüa suu sissegi ja paneb oma katkematu kisaga vanemate kannatuse viimse vindini proovile.

„Kustukummipea“ on mitmes mõttes kõige olulisem David Lynchi film. Esiteks on selle saamislugu üks paras ime, sest võtted kestsid viis aastat ja seda rahastasid jupikaupa mitmed eraisikud, Lynchi sõbrad ja võttekaaslased. Teiseks juhatas selle ootamatu edu nn. ööfilmina ja 7 miljoni dollarine kassaedu uue ajastu Ameerika avangardfilmis just siis, kui samadel aastatel tekkis klassikaline blockbuster („Jaws“, „Star Wars“). „Kustukummipea“ oli otsekui tõestus, et saab panna täiesti hullu ja olla sealjuures veel ka edukas. Ja lisaks on seda täna hea vaatada, kui teost, kus Lynch juba paneb paika oma maailma, millesse ta oma filmograafia jooksul ikka tagasi pöördub. „Kustukummipea“ võtete ajal transtsendentaalse meditatsiooniga tegelema hakanud Lynch püüab nii pildis kui helis ära segada meie tegelikkuse ja paralleelmaailmad, mida täidab suures osas alateadlik – unenäod, nägemused, ulmad ja hirmud. Lynch on pildis groteskne ja helis luupainajalik. „Kustukummipea“ helidisain on täiesti eraldi maailm ning selle undamised ja uminad on suuresti mõjutanud hilisemat dark ambient’i ja Lynch on seda ise kirjeldanud kui "intergalaktilist merikarpi, mis on tõstetud happetrippiva Gargantua kõrva äärde“.

Ja millest muust see film on kui hirmudest. Sürreaalsete kõrvalepõigete ja seletamatute sisuelementide taga on tajuda noore pereisa jälkusega segatud hirmu kõige selle lihalise ja kehalise vastu, mis kaasneb perekonnaseisu muutusega: sünnitus, titt, karjumine, kehavedelikud, rampväsimus, hallukad, pläga. Lynchi tütar Jennifer sündis raskekujulise lampjalgsusega ja selle ravimine ning operatsioonid olid väidetavalt „Kustukummipea“ üheks algtõukeks. Nagu ütles filmi näinuna režissöör Mel Brooks: „See on nooruki õudusunenägu vastutusest. Mulle meeldib!“. Filmi ette valmistama hakates oli Lynch 25 aastane.

 

Tristan Priimägi

Показать меньше
Что такое спецпрограмма “David Lynchi retrospektiiv”?

Ajalugu liigub alati üldistamise suunas ja püüab ajastuid ja nähtusi mingi ühe visuaalmärgi või fraasiga kokku võtta. Marilyn Monroe seelik ja Dali vuntsid. Kui küsida, miks just nüüd peaks tegema David Lynchi retrospektiivi, siis võiks vastata, et kuigi Lynch on alati olnud inimeste teadvuses olemas ja pole hoolimata pikkadest pausidest oma filmide vahel kuskile vahepeal päriselt „ära läinud“ (vähemalt on ta edasi elanud meie rahututes unenägudes), siis on ka tema saanud mingis mõttes samasuguse taandamise osaliseks. Me kõik arvame teadvat, mis see „lynchilikkus“ on – hämar neo-noir, mis põrkab kartmatult sürrealismi, erootikasse ja ajuvabasse huumorisse; ultravägivalda ja punasesse. See on Lynchi luupainaja-liivaga täidetud liivakast, millesse ta meie ettekujutuses meid ikka ja jälle tagasi mängima kutsub. Nende üldistavate märkidega on aga selline lugu, et meil tekib neist mingi ettekujutus, mis ei pruugi enam tegelikkusele vastata. Mälestused ikka moonduvad aja jooksul, rääkimata siis veel unenägudest. Nüüd, kui tema viimasest filmist on möödas juba kuusteist aastat ning isegi „Twin Peaksi“ fantastiline jätkuhooaeg jääb viie aasta taha, on aeg vaadata ja veenduda selles, et, ... jah – lynchilikkus on Lynchi filmides endiselt alles, aga kuidas ta meid täna kõnetab? Ja mida selle fassaadi tagant veel leida võib?

David Lynchi retrospektiiv toob taas kinolinale kõik tema kümme täispikka filmi kronoloogilises järjekorras ja järjestikustel päevadel.

Silencio.

Screenings

No screenings at the moment

futureimage
Europa Cinemas
Eesti Kultuurkapital
Loov Euroopa
Ellington
Põhjala
Ellington
DHL
Eesti Filmi Instituut
Eesti Ekspress
Limegrow