Monty Python üritab reas filmiks vormitud sketšides jõuda lähemale elu mõttele… või siis ei ürita ka. Ehk tahetakse meile hoopis öelda, et sel kõigel polegi mingit mõtet?

“Elu mõte” on Monty Pythoni kõige kibedama ja eksistentsiaalsema huumoriga film, mis kutsub küll alguses esile vastupandamatu naeru, aga järelkajana jääb lisaks veel kõlama ka märksa tõsisem noot.  

Quentin Tarantino on öelnud, et ainus kord tema elus, kui ta pole suutnud ekraanil toimuvat vaadata, on “Elu mõtte” ühe stseeni ajal, mis… hõlmab endas üht ülekaalulist õgardit ja üht pisikest küpsist. Tahaks öelda, et “seda lihtsalt peab nägema”, aga see poleks siinkohal vist õige sõnakasutus.