Pärast 2011. aasta edufilmi "Suvemängud", mis linastus väljaspool võistlusprogrammi Veneetsia 68. rahvusvahelisel filmifestivalil ja kandideeris Šveitsi filmina parima välismaise filmi tiitlile 84. Oscarite jagamisel, pöörab šveitsi režissöör Rolando Colla taas pilgu Itaaliale, et panna siin kirja ja lavastada bukooliline, kuid samas pisarateni viiv, pealtnäha võimatu armastuslugu.

Neljakümnendates botaanik Ivan saabub väikesele Sitsiilia saarele Levanzole oma venna Riccardo pulmi korraldama, kuid ta ei suuda mõista, kuidas on võimalik üldse hakkama saada sedavõrd mahajäänud kolkas, kus elavad, tema arvates, õnnetud inimesed. Tema ainus lootus ja tugi on tulevase pruudi parim sõbranna, kostüümikunstnik Chiara, kes jõuab saarele kohe pärast Ivani ning on erinevalt mehest kõigest ümbritsevast suures vaimustuses. Nende vahel tekib algusest peale hea klapp ning saare lummav ilu aitab kaasa paratamatule armumisele. Ometi ei ole lihtne oma tunnetele järele anda, sest mõlemad seisavad silmitsi ka oma hingepiinadega - Ivan kardab tõsist suhet luua, sest ta ei ole veel üle saanud eelmise lahkumineku valust, Chiara aga ei taha ohustada oma abielu.

"Seitse päeva" tõestab, miks Rolando on üks Šveitsi silmapaistvamaid režissööre ja stsenariste - tema filmis annavad põhitooni hästi timmitud tasakaalukeeled harmoonia ja ekstsentrilisuse, armuloo ja kirepalangu vahel ning endassehaaravad, ainult loodushäältega täidetud vaikusehetked. Lorenz Merzi looritatult mahe kaameratöö näitab Sitsiilia ehedaid maastikke ja muudab need omalaadseks Cupido mängumaaks, kus igaüks võib armuda.

Giampietro Balia