Country Jaapan
Language Jaapani
Subtitle Language estonian, inglise
AKIRA KUROSAWA 1910-1998
Akira Kurosawa pole mitte üksnes üks maailma tuntumaid filmirežissööre, vaid ka mees, kes avas Jaapani filmikunstile uksed Euroopasse ja Ameerikasse. Võib-olla õnnestus see tal seetõttu, et oli oma ametivendadest filmikeelelt kõige “läänelikum” – väide, millega tal tuli nii positiivses kui negatiivses mõttes tegelda kogu karjääri vältel. Viga oleks aga tema filmide läänelikku struktuuri ja väljanägemist pidada läänelike väärtushinnangute väljenduseks.
Kurosawat on tihti veidi piiratult peetud humanistiks, aga ehk oleks teda täpsem pidada fatalistiks...Show more
AKIRA KUROSAWA 1910-1998
Akira Kurosawa pole mitte üksnes üks maailma tuntumaid filmirežissööre, vaid ka mees, kes avas Jaapani filmikunstile uksed Euroopasse ja Ameerikasse. Võib-olla õnnestus see tal seetõttu, et oli oma ametivendadest filmikeelelt kõige “läänelikum” – väide, millega tal tuli nii positiivses kui negatiivses mõttes tegelda kogu karjääri vältel. Viga oleks aga tema filmide läänelikku struktuuri ja väljanägemist pidada läänelike väärtushinnangute väljenduseks.
Kurosawat on tihti veidi piiratult peetud humanistiks, aga ehk oleks teda täpsem pidada fatalistiks või isegi eksistentsialistiks. Väikesi võitlusi on võimalik inimlikul tasandil võita (nii iseenda kui olude vastu), kuid suuremas plaanis on see kõik kaduvik. Kui teised kaks Jaapani filmikunsti suurkuju Yazujiro Ozu ja Kenji Mizoguchi on selgelt humanistlike vaadetega, tehes filme kasvõi naiste õigustest ja vastandudes poliitiliselt Jaapani neofeodalistliku ühiskonnakorraldusega, siis Kurosawa on märksa mitmetahulisem. Lisaks tema selgele empaatiale inimese suhtes, on temas tugevalt esindatud ka seesama feodalistlik, maskuliinne geen. Seetõttu on tal ühisjooni küll Ozu ja Mizoguchiga, aga ka näiteks kirjaniku Yukio Mishimaga, kes vihkas intelligente ja kelle parempoolsed militantlikud vaated viisid enesetapuni, kuna ta ei suutnud leppida uue, liberaalsema ja avatuma Jaapaniga. Kurosawa enda enesetapukatse 1971. aastal viitab samuti sellele, et kõige all tunnistas Kurosawa bushido’t, samuraide iidset käitumiskoodi, mille kohaselt on igati põhjendatud endalt elu võtmine, kui inimene tunneb, et on end selles maailmas ammendanud.
Kurosawa filmidest leiame viiteid veel paljudele mõjudele, mille ta on ka omaks võtnud: marksism, impressionism, vene kirjandus, kendo mõõgavõitluskunst ja John Fordi filmide eepika. Samuraidelt õpitud aukoodeks ja Dostojevskilt üle võetud lunastuse kontseptsioon, serveerituna Van Goghi ja Gauguini mõjutatud värvideküllases visuaalses võtmes – see kõik teeb Kurosawa kinematograafiast justkui ise-seisva võitluskunsti, mille õpetuseks on inimkonna moraalne ja vaime puhtus korruptiivses maailmas.
Terve nädala jagu Kurosawa filme mõjub nagu eetika sügiskool, mis paneb paljude kaasaegsetele filmidele mõeldes õlgu kehitama – milleks see post-modernne tõmblemine, kui on võimalik järgida samurai teed.
Tekstid: TRISTAN PRIIMÄGI
AJAKAVA:
R, 2. oktoober 21.00 - Hulkuv koer (1949) / 122 min L, 3. oktoober 21.00 - Rashomon (1950) / 88 min P, 4. oktoober 20.00 - Ikiru (1952) / 143 min E, 5. oktoober 19.00 - Seitse Samuraid (1954) / 207 min T, 6. oktoober 21.00 - Yojimbo (1961) / 110 min K, 7.oktoober 20.00 - Dersu Uzala (1975) / 144 min N, 8.oktoober 21.00 - Akira Kurosawa unenäod (1990) / 119 min
Pileti hind 5€!
Filmid toob kohale DHL.
Show less