Ilja Kržanovski, Jekaterina Oerteli “DAU. Natasha” (2020) on üks kahest ametlikult linastunud hiigelprojekti osast - Berlinalel 2020 sai filmi ja kogu tsükli operaator, saksa legend Jürgen Jürges oma valguslahenduse ja kaameratöö eest ka Hõbekaru. Kržanovski ambitsioonika projekti levi on jäänud viiruspandeemia taha, Venemaa tsensuur on aga keelanud üldse DAU filmide näitamise, liigitades need pornograafia propagandaks. “DAU. Natasha” on 1960 aastate algusse paigutuv lugu fiktiivse salajase eksperimentaalse teadusinstituudi DAU puhvetipidajast Natashast (Natalja Berežnaja), kel tekib romantiline suhe instituuti külastava prantsuse teadlase Luc’iga (Luc Bigé). See ei meeldi aga instituuti oma kontrolli all hoidvale KGB komissarile Ažippole (Vladimir Ažippo), kes naiselt äärmiselt alandavalt valetunnistuse välja petab. Stseenid on oma eheduses vapustavad, seda enam, et filmil puudus stsenaarium, olid moodulid, mille dialoogid lõid osatäitjad. Pealegi, tegemist pole professionaalsete näitlejatega, Luc ongi teadlane, Nataša leiti Harkovi turuleti tagant ja Ažippo oli ka päriselus KGB ohvitser. Kržanovski “DAU” räägib ühiskonnast, kust me tuleme, ja näitab totalitarismi toimemehhanisme. “DAU” tekitab küsimusi rohkem, kui annab vastuseid, kuid paradoksaalsel kombel võib sellest suurest “gesamtkunstwerkist” enda kohta rohkem teada saada, kui võib arvata.

Tõnu Karjatse