Victor Kossakovsky uusim film, sõnatu mustvalge teos Gunda, mängib julgelt vaatleva dokumentalistika ja loodusfilmi piiridel, pakkudes vaatajaile meisterlikult teostatud koreograafilise kinoelamuse, mille peaosades siga, kana ja lehm.

Dokumentalistika valdkond pole üldiselt staarikeskne ning väga laialt tuntud režissööre on selles vallas vähe. Victor Kossakovsky tõestab, et kui üldse keegi, siis just tema on nüüdisaegse tõsielufilmi supertäht, kes võib teha filme igas maailma nurgas, erinevates stiilides ja teemades ning need leiavad globaalselt sooja vastuvõtu. Seejuures ei ole ta muutunud lihtsalt seeditavaks laiatarbekaubaks ega meelelahutuslikuks sisutäiteks ning nii ka see sõnatu ja muusikata film, pole mitte väike magus mullijook, vaid nõuab vaatajalt pooleteisttunnist kinopühendust. Kossakovsky vastus aina infotihedamaks ja polariseeruvaks muutuvale maailmale on täiesti ootamatu ilusalt ajatu meditatsioon koduloomade elust. Gunda ei selgita, noomi ega õpeta, vaid avab poeetilise audiovisuaalsusega ukse niivõrd tavalisse, aga samas peaaegu unustatud maailma – lauda, heinte, mulla ja muda keskele. Kõik selles filmis on paigas, läbimõeldud ja samas elu imele avatud. See on dokumentalistika selle kõige sügavamas ja ausamas tähenduses – tehniliselt perfektse inimliku esteetilise nägemuse ning looduse loomingu ilus põimumine.

Enne filmi näitame lühifilmi "Aletsch Negativ" (R: Laurence Bonvin, Šveits, 2019, 12min)

Sõnatu kaunis reis Alpide suurimale liustikule Aletschile, mis on kohati kilomeetri paksune, kuid mis kahaneb sellise kiirusega, et sajandi lõpuks ei pruugi liustikust palju järgi olla. See lühifilm siiski ei tegele teaduslike faktide edastamisega, vaid peegeldab tugeva kunstilise nägemusega looduslike protsesside muutumist justkui liustiku enda seest vaadatuna. Helis on kaasatud tuul ja kivid, jää sulamine ja vete voolamise hääled, pilt liigub detailidest üldplaanideni ning lisaks on appi võetud meelelise kogemuse intensiivistamiseks ka näpuotsaga animatsiooni. “Aletsch Negativ” on kaunis mäng aja ja ruumiga, justkui ühe suure hiiglase taandumise laul. Veidi nukker-jahutavalt mõjuv ootamatu kinoelamus.

Sünopsiste autor: Kaarel Kuurmaa