IX Arvo Pärdi Keskuse filmiõhtud: Félicité

Väga suure tõenäosusega on see režissöör Alain Gomis’ linateos Arvo Pärdi Keskuse filmiõhtute üks eksootilisemaid filme, tuues Tallinnasse helid, lõhnad, värvid ja sotsiaalse õhkkonna Kesk-Aafrikast Kongo DV pealinnast Kinshasast. Võib kindel olla, et selles filmis esitatud Arvo Pärdi teosed kõlavad kõige ootamatumal moel, mida te eales kuulnud olete. Tõeliste harrastajate kollektiiv Orchestre Symphonique Kimbanguiste esitab Kinshasa slummiserval kummastavas helesinises valguses üksikute lambipirnide all lausa kolm Arvo Pärdi teost – „Fratres“, „Sieben Magnificat- Antiphonen“ ja „My Heart’s in the Highlands“ –, tehes seda viisil, mis võib panna professionaalsete kollektiivide viimseni lihvitud esitustega harjunud kuulaja kulmud üllatusest kerkima. Neid filmi narratiivist justkui irduvaid hetki võib võtta omamoodi peeglina, mille abil mõtiskleda nii muusika õige (ideaalse) esituse kui ka asjaarmastaja õiguse üle mängida muusikat, mida hind igatseb.

Alain Gomis’ neljas täispikk film „Félicité“ esilinastus 2017. aasta Berliini filmifestivalil, pälvides seal žürii preemiana Hõbekaru. Loo peategelane Félicité on naine, kes armastab üle kõige muusikat ning laulab sageli Kinshasa baarides, kuid kelle elu lööb sassi tema poja sattumine mootorrattaõnnetusse. Félicité peab leidma kiiresti raha operatsiooniks ning see pole vaestes oludes sugugi nii lihtne. Alain Gomis on loonud muusikast rikka filmi, milles sotsiaalselt tundlik lugu avaneb dokumentaalse eheduse kaudu. Kohaliku muusikalise õhustiku loob maailmamuusika festivalidelgi tuntud kollektiiv Kasai Allstars, ent just Arvo Pärdi loomingu kummalise esitusviisi sakraalne kõla on see, mis filmi Aafrika mullasest karmusest kõrgemale tõstab.

Kaarel Kuurmaa