Joan Baez on üks 20. sajandi oluliseim ameerika folkmuusik, laululooja, protestilaulik ja aktivist, kes kuulub samasse panteoni oma ajastu suurimate muusikutega nagu Bob Dylan, Pete Seeger, Leonard Cohen ja Paul Simon. Tema ligi kuuskümmend viis aastat kestnud (ja senikestvasse) karjääri on mahtunud ridamisi tähtsündmusi nagu Woodstocki festivalil ülesastumine või loominguline koostöö Bob Dylaniga, mille puhul on raske öelda, kes keda rohkem toetas ja täiendas.

Tänaseks 83-aastane Baez on aastakümnete kestel olnud tõeline kultuuriikoon, kelle kohta võib liialdamata öelda ‒ ilus inimene. Oma eriliselt kõlava sametise hääle pole ta andnud ainult mammona teenistusse, vaid on olnud üks esimesi muusikuid, kes on oma populaarsust kasutanud inimõiguste ja rahu nimel toimuvatel protestimarssidel ning tema laulud on alati jutustanud sotsiaalselt teravaid lugusid.

Baez paotab filmis ukse ka oma varjuküljele ja sisemistele deemonitele ning annab ligipääsu haruldasele perekonnaarhiivile ja päevikutele.

Filipp Kruusvall