“Kunst ja külm sõda” on lugu sõltumatu nõukogude kunsti ja Lääne suhetest. Ajast, mil kunst oli suurem ja tähtsam kui elu ise. Ka ajast, millesugust pole eesti kunstis enne olnud ja ilmselt enam ka ei tule.

Ühel pool on sõltumatud nõukogude kunstnikud, kellel napib nii väljundit, kui ka materiaalseid võimalusi oma tööde realiseerimiseks. Teisel pool on ahvatlev lääs, mille (sõna otseses mõttes) saadikud tunnevad aktiivset huvi nõukogude underground’i kunstituru vastu. Oma teoste müük läände on komplitseeritud äri sest kahe teineteisest huvitatud leeri vahel seisab omakorda kõikvõimas KGB.

Ometigi õnnestub peamiselt Eesti ja Moskva päritolu kunstnikel müüa ja lasta piiri taha viia hämmastav kogus kujutavat kunsti. See saab võimalikuks peamises osas tänu lääne diplomaatidele, kelle koordineeritud tegevuse tagant paistavad ei kellegi muu kui CIA kõrvad.