Kui John Frankenheimeri 70mm filmilindile võetud “Grand Prix” 1966. aastal esilinatus, siis oli see ambitsioonikaim ja kulukaim mootorspordi film läbi aegade, mis võitis oma tehniliste saavutuste eest ka kolm Oscarit (parim heli, parim montaaž, parimad heliefektid). Tõeliselt globaalne film, kus teevad kaasa sellised rahvusvahelised staarid nagu Akira Kurosawa filmidest tuntud jaapanlane Toshiro Mifune, prantsuse laulja ja näitleja Yves Montand või tollal alles 22-aastane olnud prantslannast popstaar Françoise Hardy. See on ühe F1 hooaja vältel aset leidev suurfilm, mille plahvatusohtlik finaal toimub Monte Carlo raja kitsastel ja ohtlikel kurvidel. 

Ühelt poolt uskumatu tehniline meistriteos, kus iga võistlusmoment on tabatud erakordse täpsuse ja pinget kruviva meeleoluga. Teisalt täielikku melodraamasse kanduv seebiooper kiirusi trotsivate meeste ja neile raja kõrval kaasa elavate kaunite tütarlaste vahelistest suhetest. Nii et tegemist on korraga esmaklassilise põnevusfilmiga, kui ka inimsuhete pealiskaudsust naeruvääristava komöödiaga, mis võiks panna itsitama igaühe, kes peab lugu kohmakast dialoogist, mis püüab end liiga tõsiselt võtta. Adrenaliiniarmastajatele kohustuslik kinoelamus, mis imeb endasse nagu rallirooliga võidusõidutoolis Gran Turismo mängimine. Filmile annab eriliselt võimsa meeleolu Maurice Jarre loodud originaalmuusika.