“Valge inimese koorem.” 

Stephen Kingi raamatul “Surmahotell” põhinevat Stanley Kubricku lavastatud samanimelist filmi peetakse õigustatult üheks kõigi aegade hirmsamaks linateoseks. 

Jack Torrance (Jack Nicholson) on kirjaniku ambitsioonidega endine õpetaja ja paranev alkohoolik, kes võtab vastu tööpakkumise minna talveks koos perega Colorado mägedesse Overlooki hotelli majavalvuriks. Lühikese sütikuga perepea, tema närviline naine Wendy (Shelley Duvall) ning nende eriliste võimetega poeg Danny (Danny Lloyd) peavad viie hooajavälise kuu jooksul hea seisma selle verise ajalooga indiaanlaste matmispaiga kohale ehitatud muust maailmast eraldatud hoone heakorra eest. Mis saaks valesti minna? 

Stanley Kubrick võtab oma meelisteemad, nagu mehelik mandumine, pretsedenditu vägivaldsus, unistuste purunemine ja ahistavad peresuhted, ning ehitab nende najale tõeliselt kummitusliku keskkonna, kus painajad tegutsevad kolmel tasandil: füüsilisel, instinktiivsel ja üleloomulikul. Eraldatusesse määratud perekond satub üleloomulike jõudude mõjuvälja, mis käivitavad alateadvuse hirmumehhanismid, mille ületamine hakkab justkui õigustama füüsilise vägivalla kasutamist. See on vaimsetele probleemidele ja inimhinge tumedusele väga julgelt silma vaatav teos, mille saamisloo kohta on käibel väga palju legende ja mille suurel ekraanil kinosaalis ühiselt vaatamine võiks kuuluda iga filmiarmastaja n-ö kohustuslike linastuste hulka. 

Esmakordselt Eestis näeb filmi ees 7-minutilist lühidokumentaali “Work and Play” (ilma eestikeelse tõlketa), mis näitab, mida filmi tegemises osalenud inimesed 40 aastat pärast “Surmahotelli” linastumist selles kaasa löömisest arvavad.