Grupp soome koopasukeldujaid valmistub maailmarekordiks: nende sukeldumiskatsest veealusesse Plurdaleni koopavõrgustikku Põhja-Norras peab saama maailma pikim sukeldus. Neid saadab dokumentaalfilmi meeskond ja kogu üritus jäädvustatakse algusest lõpuni. Viiest sukeldujast tõuseb aga pinnale ainult kolm, ülejäänud kaks jätavad oma elu 130 meetri sügavusele kitsasse kaljulõhesse.

Painajaliku õnnetuse tõeline haare saab selgeks, kui Norra ja Briti ühine päästeoperatsioon hukkunute pinnale toomiseks lõpetatakse ja koopasuu suletakse, sest risk, et päästjatest endist saavad abivajajad, on liialt suur. Ainus viis, kuidas sõna otseses mõttes märjast hauast välja ujunud sukeldujad ja hukkunute omaksed võiksid rahu leida, on uppunud sõbrad ise salaja pinnale tuua. Järgnev ei nõua ainult kaalutletuid otsuseid, sadu kilosid kaaluva tehnika toimetamist kaljukoopasse ja meeletut füüsilist vastupidavust, vaid tohutut vaimset tahet ja psühholoogilist pingutust, et minna tagasi sügavale veealusesse kitsusesse taas kord surmaga tõtt vaatama. “Tagasi pinnale” on kui sukeldumine teise dimensiooni, millest isegi kirjutamine toob kananaha ihule. See on tõeline tänapäevane ekspeditsioon ning erakordne visuaalne ja vaimne rännak mitte ainult vetesügavustes, vaid inimese teadvuses ja filmimaailmas. Peter Stumbur