Roger Stone, kes sai tuntuks Donald Trumpi nõuniku ja liitlasena, on Ameerika poliitika üks suuremaid trikstereid, kes on valimiskampaaniate halliks kardinaliks olnud juba Richard Nixoni ja Ronald Reagani aegadel. Tema töömeetodid tuginevad sellistel põhimõtetel nagu „ründa, ründa, ründa ‒ ära kunagi asu kaitsesse” ja „ära tunnista midagi, eita kõike ja alusta kohe vasturünnakut”. Taani režissööril Christoffer Guldbrandsenil on õnnestunud Stone’ile ligi pääseda Trumpi administratsiooni kõige dramaatilisematel viimastel kuudel. Alati enesekindlalt sigarit pahviv Stone sai too hetk tänu Trumpile just vanglast vabaks ning asus hoogsalt läbi viima kampaaniat „Stop the Steal”, mille eesmärgiks oli viia massidesse mõte, et presidendivalimiste tulemus on tühine, ning innustas paremäärmuslikku rühmitust „Proud Boys” hakkama mässu eestvedajaks.

Guldbrandsen viibib Washingtonis Stone’i hotellitoas just neil kõige kuumematel hetkedel, mil kõik kontrolli alt välja läheb ning hullunud massid Ameerika ajaloos enneolematul kombel Kapitooliumit ründama asusid. Ühelt poolt oli see isegi Stone’ile liig ning ta lahkus kiirelt pealinnast ning nentis, et tehtud on hirmsaid vigu. Teiselt poolt näitab Guldbrandseni film, kuidas poliitilised mängud ja manipulatsioonid võivad väga järsku viia demokraatiavastasuse ja vägivallani ning kuidas 6. jaanuari barbaarne rünnak Ameerika Ühendriikide valitsuskeskusele oli Trumpi valitsusaja vältimatu ja sisseprogrammeeritud tagajärg.

Filipp Kruusvall