Levila esitleb. Aasta oli 2020. Vaidlused Rail Balticu üle jagasid Eesti kaheks.

Ühel pool olid inimesed, kes ütlesid, et nad tahavad sõita rongiga Berliini või Riiga. Nad ütlesid, et rong on loodussõbralikum kui maantee ning et Eesti vajab seda raudteed.

Teisel pool olid inimesed, kes ütlesid, et raudtee hävitab loodust, et insenerid ei ole mõelnud muule, kui sellele, kuidas tõmmata rööbaste jaoks võimalikult sirge joon. Isegi kui see läheb läbi ürgsete soode, lindude ja loomade elupaikade ja koduõuede.

Samal ajal käisid juba tööd raudtee ehitamiseks. Metsades mürisesid pinnasepuurid ja saed. Tallinna lähedal ehitati raudtee jaoks uut liiklussõlme.

Üks naine paneb endale külge kaamerad ning kõnnib Rail Balticu trassi läbi Eesti. Ta teeb korraga otseülekannet Levilasse ja seda filmi.

Oma teekonnal kohtab ta Eesti inimese hinge.

Filmile järgneb vestlus režissöör Marianne Kõrveri ja rändaja Hanna Samosoniga, vestlust kureerib Daniel Vaarik.

Filmi pilt ja heli on salvestatud GoPro kehakaameraga.

Kohati võivad kujutised liikuda kiiresti ja põhjustada mõnedel vaatajatel peapööritust.

Heli ei pruugi olla täiuslik.