Parandamatu romantilise filosoofi Rohmeri “Talveloo” kangelanna Félicie usub, et elu loksub paika suure armastuse saabumisel. Paraku armastus tuleb ja läheb – kiirelt, lootusrikkalt ja mängeldes nagu esimene kevadine liblikas.

Kuigi viis aastat hiljem ootab vahepeal emaks saanud Félicie ikka tagasi seda viivuks kogetud tõelist tunnet, pole see film lugu armastuse leidmisest, vaid pigem uurimus usalduse ja usu rollist inimsaatuse kujunemisel. Rohmer usub, et õiged inimesed jõuavad varem või hiljem teineteiseni õigetel põhjustel.

Tema filmide leebe kulg ja võime näha argises kaunist poeesiat pakub hingelist ja intelligentset leevendust eksistentsiks. Tahaks tutvuda kõigi tema tegelaskujudega, aga kui aeg maha võtta ja rahulikult ringi vaadata, siis avastad, et need tegelased ongi juba sinu ümber ja su sees.

“Talvelugu” pärjati 1992. aastal Berliini filmifestivalil žürii eriauhinnaga ja FIPRESCI preemiaga.