Skandaalse poola-prantsuse režissööri Roman Polanski teine täispikk mängufilm “Jälestus” nägi ilmavalgust 1965. aastal ja sai hetkega kultusteoseks. Klassikalise film noir stiilis psühholoogiline ja haarav põnevik on filigraanse meisterlikkusega teostatud portee inimese vaimsest lagunemisest. Judinaid tekitava filmi peaosas teeb läbimurderolli nooruke Catherine Deneuve, kelle kehastatud õrn ja frigiidne kaunitar Carol on äärmiselt tõetruu kujutus närvivapustuse äärel olevast naisest. Hiilglaslikku, hooletusse jäetud ja pahaendelise atmosfääriga Londoni korterisse üksi jäetud Caroli vaimne tervis on kõike muud kui korras ning üsna kiiresti hakkavad teda külastama viirastused, nii kujuteldavad kui reaalsed. Hullumeelsus süveneb tempokalt ja kasvab lõpuks vägivaldseks hüsteeriliseks heitluseks.

Pisiasjade häiriv detailsus ja Polanski võimekus muuta klaustrofoobiline ruum emotsionaalseks miiniväljaks teevad “Jälestuse” sürreaalseks, meelt kangutavaks odüsseiaks, mida võib pidada kinoajaloo üheks šokeerivaimaks psühholoogiliseks põnevikuks. Vapustav, vägivaldne ning lüüriline film on samavõrd külgetõmbav kui eemaletõukav ja  tülgastust tekitav. Tabava pealkirjaga geniaalne teos.