“Downtown 81” on veider elliptiline linna-muinasjutt. Filmimise ajal veel tundmatu, kuid hiljem legendaarse Ameerika kunstniku staatusesse tõusnud Jean Michel Basquiat (1960-1988) mängib filmis iseennast. Basquiat oli 19aastane maali- ja graffitikunstnik, luuletaja ja muusik, kui ta mängis osaliselt dokumentaalfilmis, osaliselt eksperimentaalses mängufilmis juhtrolli, mis ilmekalt kujutab New York’i kunsti ja muusika scenet ja nowave liikumist kaheksakümnendate alguses.

Kaua “kadunud” olnud “Downtown 81” mitte ainult ei kujuta päeva 20. sajandi huvitavaima kunstniku elust, vaid see on tükike ühest põnevamaimast perioodist Ameerika kultuuris, mil erinevad kultuurid ei olnud pelgalt kooseksisteerivad, vaid ka toitsid teineteist – uute lainetega muusikas ja maalis, kui tekkisid hip-hop ja graffiti. Filmis astuvad üles reaalselt eksisteerinud bändid, seal hulgas DNA, James White & The Blacks, Blondie vokalist Debbie Harry, Lydia Lunch, Suicide, Vincent Gallo jpt. Peale underground muusika areeni püüab režissöör aktiivselt dokumenteerida ka naabruskonna ainulaadset linnamaastiku, mida enam ei eksisteeri ja harva sai filmitud. Tegemise ajal ei suutnud ükski filmitegijatest tõenäoliselt ette kujutada, kui hindamatu panus kultuurilukku sündinud on.