Briti ühe originaalseima režissööri Michael Powelli mõjutusi saab tänapäeval nautida Martin Scorsese ja Francis Ford Coppola filmides, kes mõlemad on teda nimetanud oma suurimaks eeskujuks.

“Punased kingad” on Powelli ja tema koostööpartneri Emeric Pressburgeri lopsakas ja kirglik film kuulsast baleriinist, kes oli sunnitud valima kunsti ja armastuse vahel. Kontrollfriigist teatridirektor, armuvalus helilooja ja võrratu baleriin suudavad koos luua imelisi lavastusi aga meestevaheline pinge, vaoshoitud kired ja kaane all podisevad tunded viivad lõpuks vältimatu tragöödiani.

Powell laseb fantaasial lennata ja vaatajate ees rullub lahti silmipimestavalt ekstravagantne pilt. Segunevad impressionistlik kunst ja ekspressionistlik film, teatri ja kino ning reaalsuse ja unenäo piirid hägunevad, kaob arusaam, kus lõpeb keha ja algab kaamera. Ekraanil on korraga klassika ja avant-garde – pöörane kombinatsioon, millega Powell osavalt žongleerib.

Filmiajaloo kauneim kummardus balletikunstile “Punased kingad” on radikaalse režissööri Powelli üks võimsamaid filme, mis toob jõuliselt esile lavastaja geniaalse mitmekülgsuse