"Palio" jälgib iga-aastast hobuste võiduajamist Siena keskväljakul, kus terve aasta kestnud ettevalmistused kulmineeruvad 90-sekundilise ohtliku võistlusega. See dokumentaalfilm on nagu hästi segatud kokteil koreograafiast, värvidest ja korruptsioonist.

Filmi peaosas on kaks tegelast: Gigi Bruschelli, Sienas sündinud ratsanik ja kodulinna lemmik, kes on 16 aasta jooksul toonud koju 13 võitu, ja Giovanni Atzeni, Bruschelli endine õpilane, keda peetakse vaheletrügijaks tema sardiinia päritolu tõttu ja tema soovi pärast lükata troonilt valitsev ratsanike dünastia.

Linn jaguneb sündmuse eel eri leerideks. Sponsorite poolt kinnimakstud hobused on sajandeid külvanud rahva seas viha ja rivaalitsemist ning palio pakub head võimalust võistlejate karistamiseks ja häbistamiseks. Režissööril õnnestub sienalased kauakestnud vihavaenust rääkima panna; see ei ole kättemaks Sitsiilia moodi, vaid tõelise rätsepatööna meisterdatud vendetta. Suur osa palio'st ei ole meeldiv: hobuste stardipositsioonide määramisel lokkab korruptsioon ning ratsanikel on lubatud konkurente ja nende hobuseid kõva piitsaga lüüa. Selline käitumine tooks kaasa kohese diskvalifitseerimise USA-s ja kõikjal mujal, aga Sienas käib see mängu juurde.

Spender, kes on ühe vanema poolt abstraktsionismi viljelenud kuulsa kunstniku Arshile Gorki ja teiselt poolt luuletaja Stephen Spenderi lapselaps, on loonud haruldase dokumentaalfilmi: "Palio" on jõuline ja rafineeritud teos, mis pakub silmale tõelist vaatemängu.

David D’Arcy, Screen Daily