“Kõik valitsused valetavad, aga katastroof ootab neid, kelle ametnikud suitsetavad sedasama hašišit, mida nad välja jagavad.” – I.F. Stone

“Kõik valitsused valetavad” on haarav ajalooline sissevaade vaba ajakirjanduse olemusse mineviku ja tänapäeva Ameerikas. Ajalukku (ja selle filmi pealkirja) on jõudnud legendaarse Ameerika poliitilise uuriva ajakirjaniku I.F Stone’i tsitaadi esimene pool. See tähendab, ajakirjanik peab iga valitsuse tegevusele lähenema a priori kahtlusega, et valetatakse. Stone läbib tegelasena ka kogu filmi, aga tegelikult on siin laiemalt juttu peavoolumeediaga manipuleerimisest ja iseseisva ajakirjanduse vajalikkusest. Huvitav on siinkohal see, et uuriv ajakirjandus on USAs mitmel moel läbi põimunud just dokumentalistikaga. Sõna saab näiteks dokumentalist Laura Poitras, kes oli koos ajakirjanik Glenn Greenwaldiga Edward Snowdeni loo avalikustamise taga (vt. ka tema dokfilm “Snowden”, DocPoint 2015), samuti Jeremy

Scahill, kes astus ajakirjanikuna kaamera ette mõne aasta taguses dokfilmis “Räpased sõjad” (“Dirty Wars”, 2013), või Carl Bernstein, üks Watergate’i skandaali paljastajatest, keda mängis filmis “Kõik presidendi mehed” (1975) Dustin Hoffmann.

“Kõik valitsused valetavad” pole kunagi varem olnud aktuaalsem film kui praegusel tõejärgsel ajastul, kus fakte mitte lihtsalt ei väänata, vaid valitseb üldine vaikimisi aktsepteeritud tõsiasi, et hea stoori müüb alati tõest paremini.

– Tristan Priimägi