dokumentaal
Kestus 1h 20m
Riik Eesti
Režissöör Rainer Sarnet
Osatäitjad Erki Laur, Tiina Tauraite, Mari Abel, Taavi Eelmaa, Juhan Ulfsak, Liina Vahtrik
Keel eesti
Subtiitrid vene, inglise
Levitaja Must Käsi 2 OÜ
Vaino Vahing pidas aastatel 1968-1984 päevaraamatut, kus on kirjas reaalsed sündmused ja isikud Vahingu enda subjektiivses interpretatsioonis. Seal kajastatakse Tartu kultuurielu, armuseiklusi, boheemlikke olenguid ja vaimseid otsinguid. Vahingut huvitas piirsituatsioon, piirideületamine. Kunsti ja elu vahel Vahing selget piiri ei tõmmanud. Ta provotseeris inimesi, et nad kaotaksid maski, kontrolli enda üle. Sellist provotseerimist nimetas Vahing Spieliks ehk mänguks. Me näeme loojat, kes on teinud disharmooniast endale inspiratsiooniallika, kes "tunneb armastuses suurimat piina". Hirmu end...Näita rohkem
Vaino Vahing pidas aastatel 1968-1984 päevaraamatut, kus on kirjas reaalsed sündmused ja isikud Vahingu enda subjektiivses interpretatsioonis. Seal kajastatakse Tartu kultuurielu, armuseiklusi, boheemlikke olenguid ja vaimseid otsinguid. Vahingut huvitas piirsituatsioon, piirideületamine. Kunsti ja elu vahel Vahing selget piiri ei tõmmanud. Ta provotseeris inimesi, et nad kaotaksid maski, kontrolli enda üle. Sellist provotseerimist nimetas Vahing Spieliks ehk mänguks. Me näeme loojat, kes on teinud disharmooniast endale inspiratsiooniallika, kes "tunneb armastuses suurimat piina". Hirmu end armastuses kaotada. Inimest, kes tajub armastuse suurt jõudu ja vastab sellele alateadlikult disharmooniga. Vahingu päevaraamatu läbivaks teemaks on elu ohverdamine kunsti nimel. Elu, kus põleb ära olme, igapäev, jääb vaid puhas kunst. Kas on selline asi üldse võimalik või tuleb meil ikkagi püüda kõigepealt armastada? Eksimine on inimlik ja sellest tulenevad kannatused samuti. Kuid kas inimene kannatab ainult seetõttu, et eksib, või on kannatus möödapääsmatu inimese osa, mille põhjused jäävad saladuseks? Filmi eesmärgiks pole anda hinnangut Vahingule, vaid valgustada neid salakavalaid musti auke, mille serval Vahing balansseeris, mis teeb teda inimlikuks ja muudab ta loomingu siiani võluvaks.
Näita vähemKäesoleval Sõpruse 70ndal juubeliaastal tõstame aukohale Eesti filmikunsti ja avalöögi annab aprillis Rainer Sarneti mini-retrospektiiv.
Filmirežissöör Rainer Sarnet on üks omanäolisemaid uue aja filmirežissööre Eestis ja tema värvikal loomingul on oluline koht kodumaises filmiloos. 16.-20. aprillil toimuv retrospektiiv toob Sõpruse ekraanile Sarneti täispikad mängufilmid, millest esimest, 2011 aastal valminud filmi “Idioot” näitame 35 mm filmilindilt. Publiku ette jõuavad ka auhinnatud “November” ja “Nähtamatu võitlus”, mis on žanriliselt imetabased ning väga eripalgelised. Lisaks tuleb näitamisele tema vaatemängiline dokumentaal “Vaino Vahingu päevaraamat”. Retrospektiivi lõppakordiks on duubellinastus. Esmalt on ekraanil lühifilm “Merehaigus”, mida Sarnet peab üheks oma parimaks tööks. Sellele järgneb režissööri enda poolt välja valitud, üks tema lemmikfilmidest, Jim Jarmuschi “Dead man” (“Surnud mees” 1995). “See on film, mida ma ehk kõige rohkem kordi olen vaadanud ja vaataksin veelgi. Esiteks seal on nii hea muusika, et seda võib lihtsalt juba sellepärast pehmes toolis kaifida. Teiseks saavad seal läbi nägemusliku müstilise poeesia kokku valge mees William Blake ja indiaanlane Nobody ja kolmandaks on aeg vaadata Ameerikat natuke teise pilguga,” ütleb Rainer Sarnet, kes teeb linastusele sissejuhatuse ja räägib mõne sõna päris William Blake´ist. “Surnud mees” tuleb samuti näitamisele 35 mm filmilindilt.