
Sündis inimene… & Lapsepõlv
lühifilm
Kestus 0h 45m
Riik Nõukogude Liit
Režissöör Leida Laius
Keel eesti







Dokumentaalfilmides „Sündis inimene…” ja „Lapsepõlv“ käsitleb Laius emaduse, ema ja lapse suhte teemat inimese sünni ja kasvamise kaudu, jõudes inimese ilma tuleku imest toonase peremudeli pahupooleni, kui lapsed on sunnitud ööpäevarühmades oma tööd rabavaid emasid ootama. Need filmid kuuluvad eesti dokumentalistika kindlasse klassikasse, millele oma õrnatundelisuses ja valusas aususes on tänaseni raske võrdset leida. Hiljem arendas ta samu teemasid edasi mängufilmides „Naerata ometi” ja „Varastatud kohtumine”.
“Sündis inimene…” (1975, 16')
Siia maailma ...Näita rohkem
Dokumentaalfilmides „Sündis inimene…” ja „Lapsepõlv“ käsitleb Laius emaduse, ema ja lapse suhte teemat inimese sünni ja kasvamise kaudu, jõudes inimese ilma tuleku imest toonase peremudeli pahupooleni, kui lapsed on sunnitud ööpäevarühmades oma tööd rabavaid emasid ootama. Need filmid kuuluvad eesti dokumentalistika kindlasse klassikasse, millele oma õrnatundelisuses ja valusas aususes on tänaseni raske võrdset leida. Hiljem arendas ta samu teemasid edasi mängufilmides „Naerata ometi” ja „Varastatud kohtumine”.
“Sündis inimene…” (1975, 16')
Siia maailma tulek on oluline sündmus inimese elus, võib-olla kõige olulisem. Puhtalt ja siiralt fikseerib ekraaniteos sünnihetki, pieteeditunde ja armastusega loovad autorid neist suursündmuse. 1970ndatel oli harukordne, et filmitegijad pääsesid filmima sünnitusmajja. Režissöör Leida Laiusel ja operaator Arvo Ihol see õnnestus. Enamgi veel, otsekui varjatud kaameraga filmitud kaadrid on ehedad, soojad ja inimlikult ausad.
“Lapsepõlv” (1976, 28')
Mõtlik ja nukker film väikelastest, kes veedavad oma päevi või isegi nädalaid emast ja kodust eemal, olgu siis päevases lastesõimes või ööpäevarühmas. Kaamera jälgib väikeste ilmakodanike suurt kurbust ja alateadlikku püüdu võõra olukorraga kohaneda. Režissöör Leida Laius vestleb lastepäevakodu juhataja ja öökasvatajaga, kes leiavad, et päeva- ja ööhoiud ei asenda ema. Lapsed ise tunnistavad režissöörile, et nende kõige suurem unistus on pääseda koju. Film pandi algul riiulile, sest näitas kriitiliselt nõukogude süsteemi üht külge — perekonna lõhkumist.
Näita vähemMis on eriprogramm “Leida Laius 100”?
Leida Laius (1923 – 1996) on läbi aegade olulisemaid Eesti režissööre. Kodumaine filmimaastik ei oleks see, mis ta on, kui sealt puuduks Laiuse looming. Laiuse filmipärand ei ole suur mitte mahult, vaid kaalult.
Tänases vaates moodustab Laiuse mängufilmipärand ühtse terviku, kus eri filmides tulevad ikka ja jälle esile sarnased teemad: tugevad naise lugu, mehe ja naise mõistatuslikud suhted, naiseks ja emaks olemise väljakutsed. Kuna just naiseks olemise temaatika on tema filmides kesksel kohal, on Laiuse filmide mõte praegu ehk ühiskondlikult paremini mõistetav kui varem.
Laiuse filmograafia peegeldab hästi autori ja seeläbi ka eesti filmi muutumist ajas. Kõrvutades L. Laiuse esimest ja viimast täispikka mängufilmi („Mäeküla piimamees“ ja „Varastatud kohtumine”), võib näha, kui pika tee autor on käinud, jäädes samal ajal truuks enda jaoks olulistele teemadele. Režissööri ja operaatori Jüri Sillarti arvates ei teinud Laius ühtegi ebaausat ega konformistlikku filmi.
Retrospektiiv pakub võimaluse kogeda Leida Laiuse loomingut võimalikult terviklikul moel ning näha suurel ekraanil ära kõik tema täispikad mängufilmid. Lisaks neile on programmiks ka kaks dokumentaalfilmi, „Sündis inimene“ ja „Lapsepõlv“, mis kuuluvad eesti dokumentalistika kuldvaramusse ja millel on oluline sisuline seos Laiuse viimaste mängufilmidega „Naerata ometi“ ja „Varastatud kohtumine”.
Linastused
No screenings at the moment
