Reklaamide ülesanne on muuta inimeste lootused kitsa huvi tööriistaks, nii et see film räägib inimeste kaotatud lootustest.
‒ Radu Jude

Oma uues filmis „Kaheksa postkaarti Utoopiast“ ühendab hinnatud Rumeenia arthouse-lavastaja Radu Jude kaks väga temalikku filminduse aspekti: arhiivi kasutamise ja kriitilise pilgu Rumeenia ühiskonnale.

Tegelikult koosneb terve film arhiivimaterjalist: kümnetest ja kümnetest eri ajastutest pärit telereklaamidest, mis on lõdvalt jaotatud temaatilisteks peatükkideks. Neist reklaamidest kerkib paratamatult esile kriitilise alatooniga pilt Rumeeniast kui ülearu materialistlikust ühiskonnast ning Jude tundub siin viitavat püsiväärtuste kadumisele, olgu siis tegemist sotsialismi või kapitalismi ajastuga. Sellist kriitikat on ta õigupoolest ühel või teisel moel alati teinud, ka oma tuntuimates teostes nagu Berliini Kuldkaru võitnud filmis „Kohatu kepp ehk meeletu porno“ või Locarnos auhinnatud „Ärge oodake maailmalõpust liiga palju“.

„Kaheksa postkaarti Utoopiast“ on hoogne ja värviline kontseptuaalkunstiteos, mis tuletab meelde, et Jude on alati teinud ka kvaliteetdokke. Skandaalne, meelelahutuslik ja mõtlemapanev nagu ühele praeguse hetke Euroopa täielikule tipptegijale kohane.

Film on lavastatud koostöös filosoof Christian Ferencz-Flatziga ja võitis IDFA-l ReFrame’i auhinna arhiivi loomingulise kasutamise eest.

Tristan Priimägi